Monday, March 13, 2017

Milline on hea kool, kus on hea õppida?

13.-17. märtsil saavad Väärtuste projekti partnerkoolid taas kokku. Sedapuhku kogunetakse Itaalias, SitsiiliasPalermo lähedal asuvas väikelinnas Carinis. Meie koolist sõidavad kokkusaamisele 3 algklasside õpetajat ja projektijuht.

Veebruarikuus mõtisklesid partnerkoolide õpilased teemal, milline on hea kool ja õpikeskkond, kuidas muuta kool paremaks. Mõeldi ka selle üle, mida igaüks saab ise teha, et oleks parem õppida.


6.b ja 7.a klasside õpilased vormistasid oma sõnumi videoformaadis. Aitäh juhendajale, inglise keele õpetaja Kaile.

6.b video (Autor: Hugo Arrak)




7.a video (Operaator: Mari Masing, töötlus Marta Raidla)




Ka kooli Õpilasesindus arutles koosolekul selle teema üle. Ühised mõtted vormistati kirjalikult. Eestikeelse teksti autorid Richard Raudla ja Emilia Valgiste. Ingliskeelse versiooni autor Marko Laanemets.

👇👇👇

Written by Student Council of Kuusalu High School
12th of March 2017

Good and motivating environment for learning


Learning environment is the most important for proper education and studying. If the environment is calm and motivating learning subjects are easier and more effective. But how to prevent students from dropping out of school and how to help the dropouts? Also how to make the school a better place?

Dropping out or leaving school is a common phenomenon nowadays. There are many students who realize during high school that they have made a wrong decision. What is more, there are also those who use high school as an extension of childhood. These are the ignorant young people who are bored in class and reduce other student’s motivation, therefore learning isn’t productive. What can be done to help these kind of students?

Besides, is there anything that can be done by the community? Before finishing comprehensive school students should be given a wider overview of high school first to reduce the number of students wasting their time at school. It is necessary to counsel students personally, also assist them by introducing different opportunities for studying.

Student-friendly environment not only makes going to school more enjoyable but also raises the wish to learn. This means that the teacher uses appropriate teaching methods, if necessary makes consultations and brings out the vital significance in learnt knowledge, not to mention creates businesslike environment. Students can’t be forced to learn, instead they must be encouraged.

Likewise, the pupil has a big role in creating a student- friendly environment. They could know how to motivate themselves, how to be productive in the lesson and should let the fellow students be focused. It is important to avoid laughing over fellow students if they are a bit slower.

Knowledge acquisition is easier through exciting discussions, games and interaction. If the student knows that the lesson aren’t only about long assignments and an essay test, instead the lessons are both discussion and practical activities then learning is more effective and students are more motivated to gain new knowledge. Moreover, educational tours such as museums, research institutions and visits to companies that introduce potential career choices help a lot.

The students and teachers have the important role of creating a pleasant atmosphere for learning. The happiness and enjoyment of going to school depends on ourselves.


👍👍👍

Tuesday, March 7, 2017

Õpilased Belgiat avastamas

Sellel nädalal viibivad 10 meie kooli õpilast ja 2 õpetajat Liege'e linnas Belgias, kus toimub Erasmus+ Kaasava hariduse projekti "Join Us Support me" järjekordne kohtumine. Kui sügisesel kohtumisel Rumeenias oli põhiteema muusika, siis Belgias keskendutakse spordile.

Projekti leht Facebook'is

Õpetajad Maria ja Ingrit edastasid meile jooksvalt infot kogetust ja meeleoludest.

Head reisikirja lugemist!  Nüüd on veebis üleval mõlemad reisikirjad - Viimane päev, kokkuvõtted ja tagasiside lastelt on ära toodud Reisikiri nr.2 väljaandes.

Otselink- Reisikiri 1
Otselink - Reisikiri 2


Sunday, February 19, 2017

Erasmus+ partner Türgi ja partnerkool Istanbulis

Erasmus+ Väärtuste projekti partnerkool Sehit Sait Ertürk Ortaokulu asub Türgi suurima linna, Istanbuli ühes piirkonnas, keskusest lääne pool, täpsemini kesklinna ja rahvusvahelise Atatürki lennujaama vahel. Olles riigi suurim linn, pole tegu siiski pealinnaga. Türgi pealinn on Ankara

Türgi keeruliste poliitiliste protsesside tulemusena muutis partnerkool oma nime. Uus kool on soldat Shit Sait Ertürk nimeline, kes hukkus aastatagustes kokkupõrgetes linna tänavatel. Huvitav oli Türgis olls märgata, et paljud koolid kannavad riigile oluliste inimeste nimesid. Koolis sees, nii koridorides kui klassiruumides märkasime pigem riigi sümboolikat kui erinevaid õppeprotsesse toetavaid materjale. Olulisel kohal on Türgi lipp. Ülisuured lipud lehvivad tänavatel. Kui Istanbuli Euroopa osast suunata pilk üle Bosporuse väina linna Aasia-poolele, võib kergesti märgata sealpool kallast lehvimas punaseid riigilippe. Riigilipud lehvivad ka rõdudel ja aknalaudadel,


Mul on väga hea meel, et Kuusalu kool oli nende partnerkoolide seas, kes otsustas koolitusel osaleda. Sellega näitasime üles usaldust ja koostöövalmidust Türgi ja partnerkooliga. 

Olime Istanbulis kaheksa päeva. Mitte kordagi ei tekkinud kõhklust, veel vähem hirmu oma olemise pärast. Tavaline Türgi inimene on väga viisakas, ülimalt külalislahke, vajadusel tagasihoidlik ja kõikide külaliste soovidega arvestav võõrustaja. Nad on väga mures on riigi ja tuleviku pärast. Neil on kahju, et turism, mis on nende peamine sissetulekuallikas, on langenud peale eelmise aasta keerulisi sündmusi 75%. Seda oli märgata linnapildis - nädala sees liikus rahvast vähe, restoranid olid tühjad, kaupmehed püüdsid seda üksikut turisti oma poekesse meelitada. Mõistes täiesti kaupmeeste meeleheitlikkust, säilitasid nad alati viisakuse ja aupaklikkuse turistidega suhtlemisel. Respect!

Foto: Ana Ribeiro



Istanbul on suursugune linn, seal asuvad ajaloo- ja kunstiväärtused, mis tuttavad juba kooliõpikutest - katedraal Hagia Sophia, kus põimuvad moslemi- ja ristiusk, sekka ka viikingiaegsed ruunikirjad. Kogu see kompott räägib meile ajaloolistest suhetest, kauplemisest ja rahvaste rännakutest.




Moslemikultuuri esindavad pisikesed mošeed igas linnajaos ning võimas Sinine Mošee Sultanahmeti väljakul. Iga päev kaikub üle linna viis korda kutse palvusele. 



 Sultanite eluoluga ja Ottomani-aegse Türgiga saab tutvuda mitmes palees, näiteks Topkapi palees



Istanbul ja Türgi:
  • Ülim külalislahkus
  • Ülevoolav soojus
  • Sallivus ja austus
  • Austus vanema inimese ees
  • Austus oma riigi ja traditsioonide ees
  • Imelised maitsed (mitte ainult Türgi kohv)
  • Põnevad poekesed 
  • Hinnalised esemed (mitte ainult kašmiir)
  • Soodsad hinnad :)


Foto: Ana Ribeiro



Aitäh võimaluse eest saada osa Türgi soojast külalislahkusest!




Friday, February 17, 2017

Huntzz ja teised nutikad maastikumängud

Eelmises postituses oli juttu Geopeitusest, aga lisaks Geocaching' appile on olemas veel mitmeid teisi põnevaid rakendusi. Üks neist on eestlaste endi loodud Loquiz, mida oleme ka Kuusalu kooliski juba mänginud. 

Teine on Huntzz - treasure everywhere. Ka selle mängu puhul on vaja kõigepealt tõmmata app oma nutiseadmesse, mängimiseks on vaja lülitada sisse GPS. Kui Geopeitus põhineb erinevas suuruses ja formaadis aarete otsimisel, siis Huntzz'i puhul on otsimine vaid üks osa mängust. Nii nagu Loquiz'i puhul, saab ka selles keskkonna õpetaja ise koostada oma õpilastele sobivaima marsruudi ja küsimused. Huntzz'i puhul meeldis meile eriti see, et kui küsimusele oli õige vastus leitud, sai täiendavalt juurde lugeda õpetaja poolt ettevalmistatatud infot sama teema kohta. Siin võib muidugi kahelda, kas õpilased ikka tahavad täiendavat õppeotstarbelist teksti juude lugeda, eriti kui mängus on võistlus esikoha peale. Kui peale finišijoone ületamist aga esitada paar kontrollküsimust, mis samuti loevad punktiarvestuses, siis on lastel piisav motivatsioon võtta see aeg ja lugeda:)

Geopeitus ja Huntzz on mõlemad oma olemuselt interaktiivsed maastikumängud, neist viimatimainit sobib paremini õppeotstarbeliseks tegevuseks.







Wednesday, February 15, 2017

Õuesõpe suurlinnas

Istanbul on suursuguse ajalooga metropol Euroopa ja Aasia vahel. Siin kohtuvad eri kultuurid, ajalugu ja tänapäev, rikkus ja vaesus. Linnas elab ligi 18 miljonit inimest.

Kuigi tegu on mereäärse linnaga, pole paljud lapsed siiski merd näinud. Kuidas see on võimalik? Sest paljud pered elavad oma kindlates elamukvartalites, kus möödub kogu nende elu - koolid, poed, mošeed ja kõik muu eluks vajalik on kõik ühe kvartali sees olemas. On peresid, kes ei liigugi kaugemale oma piirkonnast. Koolil on suur roll laste maailmapildi laiendamisel. Türgis on probleemiks laste kooliskäimine - on peresid, kust lapsed jõuavad harva kooli. Sel juhul sekkub kooli tugiteenistus ja käiakse laste kodudes, püüdes peredega suhelda ja koolihariduse vajalikkuse sõnumit edastada.

Koolituse raames tutvustati meile õppemeetodeid ning internetipõhiseid vahendeid, mida saab edukalt kasutada õuesõppe läbiviimiseks linnakeskkonnas. 
Selle kooli õpetajad kasutavad meelsasti Geocaching app'i tegevuse läbiviimiseks ning Pic Collage' järgneva tagasiside ja esitluste tegemiseks.

Geocahing ehk geopeitus.
"Geopeitus on värskes õhus mängitav aardeotsimismäng, milles osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et peita ja otsida spetsiaalseid geopeituse aardeid. Mängu mängitakse vähemalt 184 riigis (ka näiteks Antarktika mandril) ja kokku on maailmas ligi kolm miljonit peidetud aaret. Neist Eestis ligi 3000 ja aarete hulk suureneb pidevalt vastavalt mängijate lisandumisele ja nende aktiivsusele." (http://www.geopeitus.ee/wiki/misongeopeitus)

Istanbulis otsisime aardeid vanalinna, Sultanahmeti piirkonnas. Mängu alustasime Sultanahmeti väljakult, mis varasematel aegadel on olnud hipodroom. Otsimise teeb eriti raskeks see, et aarded võivad olla üliväikesed nn nano-suuruses, samuti on need tihti maskeeritud ümbrusega kokkusulavaks, nt võib üks aare olla peidus kivikujulise karbis kivimüüri sees.














video


Tuesday, February 14, 2017

Õpetajate koolitus Istanbulis, Türgis

12.- 18. veebruaril 2017 toimub Istanbulis Erasmus+ koolidevahelise projekti "Väärtused - aktiivse kodaniku olemus" kolmas ja ühtlasi viimane, õpetajatele mõeldud koolitus. 
Koolituse teema on "Linn kui õpikeskkond" (ing.k "Reading the City").  


-------------------------------
Esmaspäev 13.veebruar

4 partnerriigi, Norra, Horvaatia, Portugali ja Eesti, õpetajad kogunesid hommikul võõrustaja, Türgi kooli Sehit Sait Ertürk Ortaokulu juures. Itaalia ja Poola partnerkoolid kahjuks ei saanud koolitusele tulla.


Peale lühikest tervitust kooli direktori juures suundusime saali, kus meile esitati väike tervituskontsert - esinesid rahvatantsijad, žongleerijad ning laulukoor. Nägime laste säravaid silmi ja kuulasime muusikaõpetaja vahvat kitarril saatmist. Žongleerimine on üks kaasava hariduse meede, pakkudes õpilastele, kes pole väga võimekad akadeemilises edasijõudmises, eduelamust muus valdkonnas. Zongleerimine on ühtasi väga hea tegevus koordinatsiooni, motoorika ja koostöö arendamiseks. 

Lapsed olid kõik väga huvitatud meist, külalistest - tervitasid ja püüdsid inglise keeles meiega suhelda. 
 



Tegime ringkäigu koolis. Tegu on suure kooliga, mis koosneb algkoolist ja põhikoolist. Kuna koolis õpib 4000 last, siis käiakse koolis kahes vahetuses. Klassides õpib 45-50 last ning õpetajaid on klassiruumis vaid üks. 

Õpilased koolis süüa ei saa, oma söök tuleb kaasa võtta ja seda süüakse mõne vahetunni ajal oma äranägemise järgi. Ühist pikemat vahetundi pole. Kõik üleriided hoitakse klassiruumides seintel asuvatel nagidel. Lastel on aga koolivorm - valged särgid-pusad ning tüdrukutel ruudulised seelikud, poistel mustad püksid.


Klassiruumide seintel õppematerjale ei leia, seinu katab riigisümboolika - lipud, tekstid, fotod.

Piilusime ka tualettruumidesse. Need on sellised:

See kool on rahvusvahelises koostöös väga aktiivne, ka hetkel on neil käimas mitu suurt projekti paralleelselt. Koolimajja sisenedes tervitab meid kõigepealt Erasmus+ stend:


1. ja 2.korruse vahel liikudes saab oma mälu värskendada ja kooli partnerriigid puu pealt üles otsida:


Ühe, juba lõppenud projekti käigus joonistati seinale suur pilt, mis sümboliseerib koostööd ja ühtsust:



Meie kooli lapsed edastasid partneritele tervitusfoto ning ühtlasi õppisid ära, kuidas kõlab sõna "sõber" mitmes eri keeles.

Friend (inglise)
Venn (norra)
Amigo (portugali)
Amico (itaalia)
Prijatelj (horvaadi)
Przyjaciel (poola)
Arkadaş (türgi)


Õpetajad kogunesid koosolekute ruumi. Juhtumisi asub koolimaja alumisel korrusel piirkonna Haridusamet - nii on koolil võimalus kasutada nende suurt ja korralikku nõupidamiste ruumi.



Esimese päeva lõpul vahetati Väärtuste Laekaid. Eesti laegas liikus Portugali käest Türgi kooli. Meie saime endale tutvumiseks Norra Väärtuste laeka:




Järgnevatel päevadel tutvume õuesõppe võimalustega linnakeskkonnas. 





Tuesday, December 6, 2016

Õpiränne „Outdoors as a field for improved learning“.



Algklassiõpetajad Kaja-Astrid Reiska ja Kaire Truus osalesid 14-20 . novembril   õpirändel, mille teemaks oli  Outdoors as a field for improvedlearning“. 

Asusime lumiselt Eestimaalt teele  juba 13. novembri  varahommikul ja juba keskpäeval võttis meid vastu päikeseline Kreeka. Meie ajutiseks koduks sai seitsmeks päevaks Piraeuse  sadamalinn Ateena lähistel ning meid oli ootamas ees põnev nädal .


14. nov -1. õppepäev
Meie koolitus toimus Ateena lähistel Piraeuse linnaosas. Koolitusel osalesid 14 õpetajat  Taanist, Rootsist, Belgiast, Soomest ja Eestist. Meie kursuse teemaks oli „Õuesõpe“, kuid kohapeal selgus ,et et oleme ühel kursusel õpetajatega, kelle sooviks oli osaleda koolitustel „Efektiivne kool“ ja „Säästlik kool“. Kõik kolm teemat olid ühendatud üheks terviklikuks kursuseks. Esimene õppepäev koosnes loengutest, rühma – ja paaristöödest. Kõik osalejad tutvustasid ennast, oma kooli  ja ootusi eelolevale nädalale. 

15. nov. -2. õppepäev.
Hommikul alustasime bussiga sõitu õppekäigule Ateenast ida poole . Esimene peatus oli Vouliagmeni järve ääres, mille veetemperatuur on aastaringselt 24 kraadi. Selle järve vesi on rikkalik erinevate mineraalide poolest ja tegemist on väga looduskauni kohaga, mis on populaarne ka turistide hulgas. Meie ülesandeks oli leida vastused töölehel olevatele küsimustele.
Õppekäigul iidses Thorikoses

Edasi suundusime Lavrioni  iidse kaevanduse alale, kus uurisime  ja õppisime tundma erinevaid kivimeid. Seejärel  tegime peatuse  mõne km kaugusel iidse Thorikose linna varemetel , kus 2600-1000 a eKr asus hõbedakaevandus. Meie reisijuhi juhendamisel  mängisime näitlikult läbi tegevused, kuidas tol ajal  kaevandamine toimus ning saime põgusa ülevaate linna ajaloost.  Iidsete kultuuri kohtab Kreekas peaaegu igal sammul ning kreeklased on selle üle väga uhked . Palju väärtusi on veel avastamata ning uute arheoloogiliste leidude  avastamine on seatud prioriteediks .

Õppereisi  viimaseks sihtkohaks oli Cape Sounion ja Poseidoni tempel, millest päikeseloojangu taustal jäi kustumatu mulje. Just siin  asuvalt merest kõrguvalt järsult kaljult olevat kuningas Aigeus leinavalus merre hüpanud, arvates et tema poeg Theseus   oli võitluses Minotaurusega hukkunud. Hukkunud kuninga järgi sai endale nime Egeuse meri. Nii räägib legend. 
Poseidoni tempel Sounioni neemel



















Tagasisõit Piraeusse  võttis tunduvalt rohkem aega kui olime arvestanud, põhjuseks tänavate sulgemine ja liikluse ümberkorraldus seoses USA presidendi B. Obama visiidiga  Kreekas.

16. nov -3. õppepäev
Sel hommikul alustasime bussiga sõitu õppekäigule Ateenast lääne poole. Kõigepealt külastasime Agii Theodori algkooli Korintosel. Meie kohalolek oli kooliperele suur sündmus ja kreeklastele kombekohaselt ei hoitud seda rõõmu enda teada.  Juba koolimajja sisenedes saime sooja ja südamliku vastuvõtu osaliseks. Kuigi enamus  kohalikest õpetajatest, ei osanud inglise keelt, ei takistanud see suhtlemist. 

Apelsinipuud kooli aias.
 Kool oli saanud tunnustuse: „ Parim säästlik kool  Kreekas“, mis tähendab seda, et laste õpetamisel ja kasvatamisel pööratakse väga suurt tähelepanu keskkonnaharidusele ja loodusressursside säästlikule kasutamisele. 
Koolipere oli väga uhke oma kooliaia üle, mille eest hoolitsevad õpilased koos õpetajatega. Kreeka aiad erinevad Eesti aedadest mitmeski mõttes-  aial on eelkõige praktiline otstarve, välimusele  ja eksponeerimisele ei pöörata just eriti palju tähelepanu. Põhjamaalaste pilke paeluvad muidugi eksootilised taimed.
Leidsime aiast ka herned, oad  ja sibulad
















 
Lapsed veedavad kõik vahetunnid kooliõues

















Vulkaani kraatris




Pärastlõunane õppekäik Sousaki vulkaanile oli meeldejääv oma kaunite vaadete poolest. Veetsime vulkaanil loodust uurides ja selle kohta  töölehte täites mitu tundi. Enne tagasisõitu vaatasime ära ka 6 km pikkuse Korintose kanali.










 17. nov-4. õppepäev
Peamine transpordivahend Hydra saarel
Pidime ärkama varakult, sest ees ootas õppepäev väljasõiduga Hydra, Porose ja Aegina saartele. Hydra saarel oli liiklemine mootorsõidukitega keelatud. Põhiliseks transpordivahendiks olid eeslid ja muulad. Hydra võitis meie südame oma eheda looduse ja kauni arhitektuuriga. Porose  ja Aegina saarel tegime jalutuskäigu koos meie kursuse juhendajaga, kes tutvustas meile  kreeka arhitektuuri,  kombeid ning kohalikku taimestikku. Aegina saarel kasvavad  kreeklaste sõnul maailma parimad pistaatsia pähklid. Veendusime ka ise, et pähklid olid tõesti head!


Õhtul laeval kuulasime Kreeka muusikat ja saime tantsida ka Kreeka rahvatantsu Sirtakit.

18. nov- 5. õppepäev
Päeva teemaks oli „Efektiivne kool“ . Hommik algas ringkäiguga Piraeuse algkoolis, kus oli võimalik külastada tunde ja vestelda õpetajatega. Selles koolis paistis eriti silma kreeklastele omane  mõtteviis: tähtsam kui see, mis on sinu ümber on see, mis on sinu sees. Koolimaja ise oli tagasihoidlik, seinad pisut määrdunud, kuid nii lapsed kui õpetajad olid avatud ja rõõmsad. Sellest koolist saime kaasa mitmeid ideid ja koolituse meie jaoks olulisema mõttetera : „If you smile, you are alive!“
Lõunapausi ajast näpistasime aega ka selleks, et teha väike suplus Vahemeres.
Reede õhtu  aga osutus töiseks. Kohtusime Kreeka hariduse juhtivate tegelastega ning toimusid arutelud ja rühmatööd teemal, missugune on   efektiivne kool. Meie rühm pidi  leidma konkreetseid tegevusi, mis aitaksid kaasa õppetöö keskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks. 

 19. nov.- 6. õppepäev

 
Erechtheion Akropolis
Koolituse viimasel päeval tutvusime Ateena  vaatamisväärsustega. Suurejoonelise ja võimsa elamuse saime külastades Akropoli.


Koolitus lõppes  kokkuvõtete tegemise ja piduliku õhtusöögiga .Kokkuvõteks võib öelda, et koolitus vastas meie ootustele: saime huvitavaid ideid, praktilisi harjutusi, sõlmisime uusi tutvusi, avardasime oma silmaringi ja arendasime inglise keele oskust.
Õppisime ka sööma Kreeka moodi- pühendades  selle jaoks aega   ning  nautides mitmekesist toitu ja suurepäraseid maitseid.