Monday, June 26, 2017

Jagame Väärtuste projekti tulemusi

2015-2017 jooksul toimetasime koolis Väärtuste projekti tegevustega. Nimetame seda Väärtuste projektiks, kuid tegelik, see tähendab ametlik nimetus on projektil hoopis "Väärtused - aktiivse kodaniku olemus".

Projekt on registreeritud Erasmus+ projektitulemuste keskkonnas (Erasmus+ project Results Platform)

Kaks aastat ringlesid partneriikide vahel Väärtuste laekad. Kuusalu kooli laegas on tugevast puidust ning kaunistatud kooli logoga. Laeka kolmele küljele oleme kirjutanud sõnad "armastus, austus, areng" kõigis seitsmes keeles. See laegas saab oma auväärse koha kooliraamatukogus Projektide riiulil.



 




Projekti jäävad koolimajja meenutama ka kaks A1 suuruses plakatit.

7 riiki, seitse kohtumist ja väga palju põnevaid tegevusi, nii suuremaid kui väiksemaid, nii päriselus kui virtuaalmaailmas.












Õpilastega arutlesime hea ja motiveeriva koolikeskkonna üle. Klassidel valmisid sõnumiga videod ning kooli õpilasesindus kirjutas avaliku kirja. Vaata ja Loe siit.

Projektipartner Hovaatiast sai võimaluse esitleda projekti tulemusi maikuus Saksamaal Bonnis peetud üle-Euroopalisel konverentsil "Erasmus+ parimad praktikad". Konverentsi ametlik väljaanne kõigist esitletud projektidest.

Projekti käigus joonistasid lapsed oma maa tunnuseid-detaile, millest valmis 7 ühispilti. Virtuaalne näitus Padlet keskkonnas:

Made with Padlet

Sama näitus üleval Horvaatia koolis. Meil on võimalik sellest osa saada Animoto ja interneti vahendusel eTwinning keskkonnas.



Lisaks oleme projekti tulemusena välja andnud kõvakaanelised raamatud "Keepers of the Values - Folk Stories and Legends". Need asuvad kooliraamatukogus.

E-raamat sellest trükisest asub issuu.com keskkonnas.

Raamatus on esindatud kõigi 7 partnerriigi legendid ja jutud, nii inglise kui iga maa keeles. Eestit esindab selles raamatus Kalevipoeg.

Raamatu fotod pärinevad 2016. aasta maikuus toimunud kohtumiselt Portugalis, kus õpilased just neidsamu lugusid teistele esitasid, ühtlasi õppides juurde jutuvestmise kunsti Portugali jutuvestja Rui Ramos'e juhendamisel.





Animatsiooni töötoas, 2017. aasta maikuus valmis samadel lugudel põhinev multifilm "Journey of the Legends"



Projekti lõppkohtumisel Horvaatias üllatas võõrustajakooli lastekoor vahva kontserdiga "Songs of our countries", kus kanti ette laule iga partnerriigi keeles. Ettevalmistus toimus suure saladuskatte all ja üllatus oli kõigil väga suur! Eesti lauludest õpiti ära "Mutionu pidu".




Ka õpetajaid õppisid! Siin üks vahva reisikiri, kuidas inglise keele õpetaja Anu käis töövarjuks Norras.

Projekti logo saad puslena kokku panna jigsaw vahendusel
preview150 piecePuzzle logo veac

Projektide raames tähistame ka Euroopa keeltepäeva. Seda tähistatakse iga aasta 26. septembril - http://edl.ecml.at/Home/tabid/1455/language/et-EE/Default.aspx

Meenutame mõningaid tegevusi:  http://opimeopirannates.blogspot.com.ee/search/label/keeltep%C3%A4ev

Näiteks õpetasime partneriikidele eestikeelseid tervitusväljendeid:


Ja lisaks muidugi õpilaste-õpetajate endi põnevad kogemused ja vahvad meenutused, mis jäävad südamesse veel kauaks! Ja kes teab, millised uued, üksteist liitvad tegemised selle projekti ajel ja osaliste toel edaspidi sünnivad.


Saturday, May 27, 2017

Itaalia - neljas päev (N 25.05)

Täna oli tõeliselt pikk ja väsitav päev, meid ootas pealinn Rooma. Ärkasime varem ja hommikusöögigi sõime varem.

Hommikusöök on igal hommikul sarnane eelmisega, krõbe sai, erinevad moosid ja saiake. Põhjamaalastena tunneme puudust singist, juustust ja värskest kurgist ja tomatist. Puder oleks ka tore, aga sellest me enam isegi ei unista. Eks Eestis jõuab seda süüa.

Lõunasöögi pakikesed pakiti meile kaasa ja kella 8.00st olime juba Rooma poole teel. Ega me oluliselt rohkem sellest päevast ette ei teadnudki, kui seda, et sõidame Rooma ja meil on võimalus linna vaatamisväärsustega tutvuda. Sõit oli pikk ja ummikuterohke. Kuid etteruttavalt võib öelda, et see kõik oli seda väärt.

Esmalt viidi meid Rooma Olümpiastaadioni kompleksi, kus saime selle keskuse suursugusust tunda ja näha. Erilisi hetki, mis olid väärt igavesti mälusse jäädvustamist, oli mitmeid.

Esmalt olümpiahalli jooksurajal. Anna-Liisa ja Carmen otsustasid, et korraldavad väikese omavahelise jooksuvõistluse. Oli emotsionaalselt liigutav näha nende säravaid silmi ja nende taga teadmist, et oleme olnud omal moel osalised olümpiamängudel. Nii need uued ja suured olümpiatähed sirguvadki.

Teine hetk, mis eriliselt meelde jäi, olid Itaalia jalgpalli meeskonna ruumides viibimine ja nende toolidel istumine. Selle hetke erilisuse võttis sõnadesse kokku Joosep, kes lubas tulevikus oma lastele sellest rääkida, kui eriliste meeste toolil on ta saanud istuda. Midagi taolist enamus meist võib-olla enam kunagi kogeda ei saagi.

Edasi liikusime Itaalia olümpiakomitee suursugusesse koosolekute ruumi, kus meile tutvustati põgusalt selle organisatsiooni tegevust. Ja olümpia teema lõpetuseks saime me kohtuda ühe itaallasest maailmameistriga kolmikhüppes (kelle nime mäletamisega on mul raskusi).

Sellest emotsionaalsest olukorrast tulime maa peale tagasi pargis, kus toimus meie lõunasöögi piknik. Kuna siin on kuum, vihmakest pole ammu nähtud, siis oli muru kuivkrõbe ja pikniku tunnet küll ei tekkinud.

Ka olime me pisut segaduses pikast ja väga kõva koorikuga saiast, mille vahel oli lihariba. Hambaid sellest läbi lüüa oli raske, aga olime vaprad ja saime natuke keha kinnitada. Selles kuumuses suurt söögiisu ei tekigi.

Pealelõunal külastasime Vatikani ja kuulsat Püha Peetruse väljakut, seisime seal 30-kraadises kuumuses ja vähemalt õpetajad tegelesid pidevalt kümneni lugemisega (laste üle lugemisega).

Kuna rahvahulk sellistes kuulsates paikades on äärmiselt suur, siis olime eelnevalt lastega kokku leppinud, kuid toimida juhul, kui keegi meist peaks grupist maha jääma. Keegi küll kaotsi ei läinud, aga närvikulu oli suur (eriti õpetajatel).

Lapsed said oma kauplemisoskuse samuti mitmeid ja mitmeid kordi proovile panna, mustanahalisi kauplejaid oli igal nurgal ja nendega toimetulekuks tuli igal oma strateegia välja mõelda.

Ära nägime ka Colosseumi ja sealse ümbruse. Õhtupoolikul hakkas linna ilu nautimist häirima villide tekkimine, päikesepõletus ja väsimus. Me kõik igatsesime tagasi hotelli, kuid sellele eelnes ülipikk teekond tagasi „koju“.

Õhtusööki saime alles kella 21 ajal.
Kuigi päev oli ülipikk ja väsitav, siis magamamineku ajaks seda küll märgata ei olnud. Istuti üksteise tubades ja nauditi üksteise seltskonda. Mõneti üllatuslikult tehti seda omade vahel. Eks näis, mida järgmised päevad toovad.

Buonanotte!

Itaalia - kolmas päev (K 24.05)

Kolmanda päeva eel tundsid vähemalt õpetajad mõningast ärevust, sest kätte oli jõudnud Eesti kehalise õpetajate väljatöötatud mängude läbiviimise päev. Olime omavahel kokku leppinud, et selle ülesande võtavad enda peale õpilased.

Aga päev algas hoopis orienteerumisega Viterbo´s. Kogunesime ühele imeilusale väljakule, kus moodustati segatiimid, igas tiimis üks eesti, üks slovakkia, üks rumeenia ja kaks itaalia õpilast. Kaardid kätte ja liikvele kõik läksidki. Selgus, et me oleme mu hulgas ka orienteerumisrahvas. Kaks korda erinevaid radu läbi käia ei osutunud kellelegi üleliia keeruliseks. Lisaks pakkus see lastele suurt rõõmu, sest kes siis oma tugevaid külgi näidata ei tahaks. Eriti positiivse liidrina näitas end Bronek. Seda märkasid ka treenerid ja tunnustasid teda selle eest.

Peale matka linnas liikusime kooli, kus ootas meid lõuna. Itaalias koolitoitu ei saa. Seetõttu sättisid sealses koolis õppivad õpilased koju sööma minema. Külalistele oli aga lauad aulasse tõstetud ja hotellist soe toit tellitud. Seekord pakuti valikuna pastat ja lihakotletti kartuliga. Oli koduselt maitsev.

Päeva teine pool algas Eesti ja Itaalia partnerkoolide mängudega. Palusime luba alustada – mis tehtud, see tehtud. Meie lapsed leppisid omavahel kokku, et Joanna selgitab mängu põhimõtteid ja Joosep korraldab mängu platsil.

Selgus ka, et itaallased olid meie mängu jaoks soetanud hiiglamasuure võrgu, mis tähendas seda, et pidime jooksu pealt oma plaanid ringi tegema. Kahe grupi asemel sai hoopis üks suur grupp moodustatud.

Mäng sai äärmiselt meeleolukas. Lisaks avastasime, et selle mängu käigus on võimalik paremini üksteise nimesid tundma õppida. Iga uue õpilase üle ronimist saatis ülejäänute kõrvulukustav kisa ja nime hüüdmine.

Kokku jõudsime läbi teha vaid kolm mängu, sest peale seda olid kõigil keel vestil kuid meeleolu suurepärane. Saime pärast oma mängu suure aplausi osaliseks.

Tunnustatud saime me ka treenerite poolt, kes tõid esile just selle poole, et lapsed ise mängu läbi viisid. Me saime suurepärase kogemuse ja oleme oma õpilaste üle uhked!

Õhtu hotellis möödus tavapärasest veidi lärmakamalt, sest emotsioonid olid laes ja need oli vaja maha laadida. Üks väiksemat mõõtu arusaamatus oli ka, kuid anname endale aru, et see käib grupiks kasvamise juurde.

Elagu Eesti ja sõbralikud partnerid, kellega koos on nii turvaline ühtehoidvaks ja koostöiseks grupiks kasvada.

Itaalia - teine päev (T.23.05)

Unesegune hommik algas hotelli hommikusöögiga, mis oli üllatuslikult väga väikese valikuga ja lihtne.

Punased, ühtset meeskonnatunnet loovad T-särgid selga ja juba me seisimegi kokkulepitud ajal hotelli ees bussi.

Võõrustav kool asub meie koduhotellist ca 20 minuti bussisõidu tee kaugusel, vaated linnale imelised. Lõpuks seisimegi kooli ees, mida vähesed meist vaid piltidelt olid näinud.

Spontaanselt tekkis meie lastest koolimaja ette rivi ja nii saime kiirelt ka grupipildid tehtud. Meie elevust märgates tulid ka teiste riikide lapsed pildile ja ühe soojaga klõpsutati ka ühispildid valmis.

Natuke sõbralik-lärmakat segadust ja meid juhatatigi saali, kus külaliste tuleku auks oli ettevalmistatud tervitusaktus. Meid tervitasid väikese etendusega lasteaialapsed, mängiti projekti hümni ja ka kõikide osalevate partnerkoolide riikide hümne. Olime oma hümni laulmise ajal küll pisut hädas, sest tempo oli liialt aeglane. Kuid tunne oli ülev – me oleme osa sellest suurest mitmerahvuselisest projektiperest. Stiilinäiteid leiab piltidelt ja videolõikudelt.
/lisame varsti/

Rootsist oli tulnud meie lastega icebreaking´ut tegema Lennart. Laste käest küsiti, milliste ootustega nad reisile tulid ja ka seda, miks Euroopa Liit seda projekti üldse rahastanud on. Samuti leppisime kokku ühised reeglid nendeks päevadeks. Saime päeva lõppedes kiita, et meie lapsed on hästi ettevalmistatud. Nad oskasid kaasa rääkida ja olid ka julged oma arvamust avaldama nii kirjalikult kui suuliselt.

Ühised ja koostööle ärgitavad mängud said meie teise päevapoole osaks. Meie lastele olid mängud enamasti tuttavad ja ainuke mure, mida nad hiljem välja tõid, oli see, et itaallased ei saanud inglise keelest aru. Kui meie lapsed pakkusid moodustatud gruppides omi lahendusi, siis neid ei rakendatud – tekkis kommunikatsioonihäire. Kuid me saime sellega hakkama.

Esimene ühine päev möödus kiirelt ja õhtul olid juba ka rahvuselased segunemisele.

Tuesday, May 23, 2017

Itaalia - 1.päeva kokkuvõte (E, 22.05)






Meie kooli õpilastele ja õpetajatele ei ole välisreisidel käimine enam uudseks kogemuseks,
kuid ikkagi on iga uus reis uue maailma avastamise laadne.
Kuna selle reisi eeltegevused ei andnud aega üksteisega tuttavaks saada, siis oli põnevust
palju – kes me kõik oleme ja kuidas me üksteisega sobime? Uus ja huvitav vajab avastamist
reisi jooksul. 



Kui õpetajad Tallinna lennujaamas end hommikuse kohvi ja võileivaga kostitada otsustasid, siis leidsid lapsed, et lennujaama parim seltskond istub just õpetajate kohvilaua taga ja nii nad meiega liitusidki. Eks reisiärevus ja mõnetine teadmatus lähipäevade ees sundis kokku hoidma. Hoolimine ja üksteise hoidmine said meie esimese reisipäeva kõige olulisemateks märksõnadeks.

Meie laste hulgas on neid, kellele lennureis esmakordne kogemus. Kaaslaselt uuriti, milline on tema enesetunne, kas saab kuidagi aidata, kuni selleni välja, et palju turvalisem on maandumise ajal üksteiselt kõvasti käest kinni hoida.

Üks vahva vahejuhtum Riia lennujaamas oli ka. Nimelt arvas üks lastest, et me oleme jõudnud Saaremaale ja oh üllatust, kui selgus, et Eestimaa on juba seljataha jäänud.

Lennud möödusid kiirelt ja juba me Roomas maandusimegi. Kuna olime partnerkoolidest viimased saabujad, siis leidis meie võõrustaja Giuseppa meid kiirelt üles ja juhatas bussi. Teised olid meid juba tunde oodanud ja seetõttu üsna väsinud olemisega. Tunnike sõitu ja meie armas „kodu“ paistiski kätte. Hotell on hubane, kõik vajalik on olemas. Kui lapsi üldse midagi häiris, siis see, et poodi ei ole läheduses.


Õhtusöök oli tõeliselt rikkalik. Esimesel õhtul meil seda üheskoos lõpetada ei õnnestunud, aga
me õpime. Homme oleme juba kindlasti paremad. 

Esimesele õhtule omaselt hoidsime esialgu turvaliselt omaette, aga on täiesti kindel, et homme saab olema teisiti.

Nädala tegevused (vihjed):






Friday, May 12, 2017

Euroopa mõõde

Ongi Erasmus+ projektinädal läbi saamas. Need viis päeva on möödunud ootamatult kiiresti, suheldes ja õppides, nautides ja järele mõeldes. Usun, et lapsed saavad sellistelt reisidelt kaasa suurepärase kogemuse, kuidas olla ja käituda avatud meelega eurooplasena. See on midagi, mida ei saa õppida ega õpetada koolitunnis klassiruumis.

Reede ennelõunal tutvusime üheskoos Zagrebi kauni rohelise loomaaia ja seda ümbritseva Maksmiri pargiga.




 





Iga laps ja õpetaja sai lõunapaki, mille sisu oli hea rohelises pargis nautida. Ilm oli samuti suurepärane - tundus, nagu oleks kätte jõudnud Eestimaa suve kõige kuumem päev.

Seejärel liikusime tagasi kesklinna, kus meid oodati Zagrebi Euroopa majas





Erasmus+ õpetajate tiim ja Euoopa maja esindaja. Nii tore oli kuulda, et meie meeskonna energiat ja ühtekuuluvustunnet on esimese koosoldud hetkega tunda. Ja, tõesti, selle Väärtuste projekti meeskond on haruldane, üsna harva kohtab sellistes koostööprojektides sarnast tugevat õlg-õla kõrval töötamist. Kuigi projekt saab nüüd läbi, jäävad loodud kontaktid ja sõprussuhted kindlasti kestma!


Kui lapsed oli saadetud oma "kodudesse", algas õpetajate viimane koosolemise aeg.



Laupäeval asume koduteele.