Wednesday, March 21, 2018

Friday, March 2, 2018

Antiigist tänapäeva (01.03-02.03)

1. märts

1. märts on kreeklastele väga oluline päev. Sel päeval algab kevad. Täna on  õues 17 kraadi sooja. Kevade esimesel päeval kinnitavad emad lastele käe ümber puna-valged paelad päikese kaitseks. Kõlab naljakalt, kuid Kreekas on suvel väga palav ning võib saada päikesepiste. Lapsed kannavad paelu 1. aprillini.

Meie koolipäev algas kell üheksa loenguga ja muidugi ülesanne. Seekord tuli minna muuseume külastama õpetajana, kes otsib teemat, mida muuseumitunnis kajastada. Ülesanne oli keeruline seetõttu, et meil polnud aimugi, mida võiks näha Ateena Gaasimuuseumis.

Kui Akropol oli ette ennustatav, siis gaasimuuseumist teadsime vaid, et tegemist on tehnika- ja linnamuuseumiga. Gaasimuuseum osutus vanaks kivisöest gaasi tootvaks  tehaseks, mis töötas veel eelmise sajandi 80. aastatel. Põhimõtteliselt oli tegemist energiajaamaga. Ateenas kasutati ja kasutatakse palju gaasi. Tänavad on valgustatud gaasilampidega, süüa tehakse gaasipliidil. Tehas toitis peaaegu terve Ateena ja Pireuse. Räägiti tööliste raskest elust ja gaasitootmise tehnoloogiast. Ühes kompleksi hoones oli avatud näitus Kreeka tööstuse arengust algusest 19. sajandi lõpul kuni tänaseni. Toas jooksis ajajoon kirjeldustega ning  sai näha erinevate vabrikute tooteid. See oli meie esimene kokkupuude interaktiivse muuseumiga Kreekas, mis Eestis nii tavaline juba.

Isetegutsemise võimalus Kreeka muuseumides puudub, kõik eksponaadid on klaasi või nööri taga ja puudutada ei saa. Täna õppisime seda, et võid teha plaane, aga tegelikkus osutub teiseks. Õpetaja ei tohi kunagi õpilastega minna eelteadmisteta ja ettevalmistuseta muuseumi.

Täna oli aega piisavalt, et jalutada Ateenas ning tutvuda kreeklaste eluoluga.

Päeva lõpetas õhtusöök Kotili kohvikus, kus meil oli võimalus õppida Kreeka tantsu ja maitsta rahvusköögi hõrgutisi. Kreeklased armastavad hästi ja palju süüa, eriti õhtul. Kreeka vanamehed on kõvad tantsulõvid, aga nad tantsivad pea alati üksinda. Tantsitakse, vesteldakse ja ollakse kui üks pere. Lahe!

Merja kuulab giidi juttu (giid Merjast vasakul)

 
Gaasimuuseumi plaan

Oskar kuulab targa näoga kreekakeelset giidi


Mõista, mõista, mis see on?
Üksildane kilpkonn keset Ateenat

Üle kahe tuhande aasta vanune tänav Kerameikoses
Mētrópolise katedraal


2. märts

Täna saab meie õppus läbi. Päeva algus oli tavaline. Mida teeksime oma õpilastega meremuuseumis? Hea küsimus, aga õnneks ei pidanud sellele rohkem mõtlema. Mõlemad tänased muuseumid olid Pireuses.

Esimesena külastasime Aikaterini Laskaridi fondi teaduskeskus- muuseumi. Palju raamatuid meremeeste reisikirjadest Platoni või Aristoteleseni. Giid ütles, et neil on olemas kõik Kreeka teadusraamatud, mis üldse kunagi välja antud.

Kreeka Meremuuseum Pireuses oli tulvil kreeklaste meresõidu ajalugu, aga Eesti omale jääb alla. Meil on huvitavam ja saab ise avastada. Meresõit pole naistele (naine laevas, laev põhjas). Palju oli laevade makette, navigeerimise vahendeid, portreid kuulsatest meresõitjatest ning kogu väljapaneku sidus tervikuks ajajoon, mis algas Vana- Kreeka laevadega ja lõppes  tänapäevaste kaubalaevadega. Ühtlasi sai ülevaate kaubanduse ajaloost.

Hakkab lõpule jõudma meie seiklusrikas reis. Veel viimased pingutused, kokkuvõtete tegemine (eksam),  pidulikud käesurumised ja nägemist.

3. märtsil alustame hommikul vara koduteed. Trotsides karmi lumetormi loodame pealelõunat koju tagasi jõuda. 


Admiral Nelsoni aegne laev (Aikaterini Laskaridi fondi teaduskeskus-muuseumi)


Periklese-aegsed laevad (Kreeka Meremuuseum Pireuses)

Periklese-aegsed laevad (Kreeka Meremuuseum Pireuses)


Kes on ateenlane?
1. Tumedapäine, tumedasilmne ja lühikest kasvu. 
2. Räägib keelt, mis on segu hispaania, itaalia ja vene keelest.
3. Kirjutab ja loeb eestlasele tundmatus tähestikus.
4. Valdab inglise keelt suhtlustasandil.
5. Kui ta tuleb kohtumisele 15 minutit hiljem, pole ta hiljaks jäänud.
6. On kõva jutumees/naine, aga ei suru end peale.
7. Armastab tantsu ja võistelda selles.
8. Armastavad head toitu ning joovad palju kohvi.
9. Ei oska liikluses olla, kui vihma sajab.
10. Enamus neist teenib umbes 500 eurot kuus, majanduskriis viis palgad alla.
11. Euroopa Liidu rumalaid seadusi ei järgita (toidukohtades tehakse suitsu, toidu hügieeninõuded)
12. On rajanud bensiinijaamad suurte elumajade alla.
13. Ei tunnista punast valgusfoori tuld.
14. Toidavad kodutuid koeri ja kasse.
15. Ei viska tualetipotti paberit, sest kogu torustik on vana ja võib ummistuda.
16. On truu fänn ühele palliklubile.

Wednesday, February 28, 2018

Muuseumitunnid templites (28.02)

28. veebruar

Meie tänane päev algas raske õppetööga. Tuli ette valmistada muuseumitund, mis oleks õpilastele huvitav, tõmbaks tähelepanu, oleks õpetlik ning laseks avastada ja järeldada. Meid jagati gruppidesse. Iga grupp sai ühe Vana-Kreeka legendi, mille põhjal tuli ülesanne vormistada. Seejärel algas läbimäng. Esmalt jagas iga grupp nn soojendusülesanded huvi äratamiseks.

Lõunast sõitsime Akropolile. Akropol on Ateena keskel olev küngas, mida kasutati juba ammu ohvripaigana, kuid mis oma hiilguse saavutas riigimees Periklese ajal. Siis ehitati sinna Ateena Mereliidu rahadega templid  tarkusejumalanna Athenale (Parthenon ja Erechteion) ja võidujumalanna Nikele.

Parthenon oli neist suurim ja uhkeim. Värviliste sammaste, kujude ja reljeefidega, ühtpidi kaheksa sammast, teistpidi 17. templi autoriks kuulus Vana- Kreeka arhitekt Pheidias. Kesksel kohal seisis uhke ja kullatud Athena kuju. Aja jooksul on näinud paremaid ja kehvemaid päevi. Parthenonis toimusid kunagi väga pidulikud usutalitused, kristluse tulles ehitati see ümber kirikuks, moslemid tegid sinna mošee, 17. sajandil kasutati püssirohu hoidlana. Viimane kahjustas uhket ehitist enim, sest püssirohi plahvatas ja paiskas ehitise sisemuse segamini. 19.sajandil viisid britid veel säilinud kunstiteosed Inglismaale ja pole neid Kreekale siiani tagastanud.

Erechteioni tempel on peaaegu hävinud, alles vaid väike ruum ja selle katust hoidvad karüatiidid (kaunid naisekujud). Akropoli jalamil on suur amfiteater, kus ka eestlastel olnud au esineda. 
Künkalt avaneb lummav vaade linnale. Ükski maja linnas ei tohi olla kõrgem kui seitse korrust, et kaasaeg ei varjutaks Akropoli ilu.

Osa Parthenoni ilust on säilitatud Akropoli muuseumis, mis asub pisut eemal. Uus ja suur hoone, mille vaatamiseks jäi liiga vähe aega. Seal tuligi meil anda muuseumitund. Meie grupi legend jutustas  Athena ja Poseidoni tülist Ateena linna pärast, aga sellest ei kirjuta. Uurige ise, kes on Athena, kes on Poseidon ja miks nad tülitsesid? Millise valiku oleksid teinud, kui oleksid ateenlaste kuningas?

Kahjuks jäi vähe aega muuseumi vaatamiseks, sest ees ootas sõit Sounionisse, kus kunagi oli jumal Poseidoni tempel. Ateenlased ehitasid selle kompensatsiooniks, et vaigistada Poseidoni viha. Tee sinna kulges mööda rannikut ja oli omaette elamuseks.

Kreeklaste seas levib legend, et inglise luuletaja George Gordon Byron (1788-1824) olevat kraapinud oma nime ühele templi sambale. Kogu grupp tormas autogrammi otsima ja leidsime ka. See oli päeva parim osa, me saime vägeva elamuse!

Selline oli meie tänane päev.


Ateenlaste kohtumaja (vundamendist pole kaugemale jõutud)


Amfiteater Akropoli jalamil
Panthenon

Tagaplaanil Ateena akropoli uus muuseum


Erechteioni tempel

Sina ja mina
Poseidoni tempel Sounionis

Kes on pildil?
Päike loojub Egeuse merre

Tuesday, February 27, 2018

Ateena - Maailm on meie klassiruum (25.02-27.02)

25. veebruar
Hommikul asusid Tallinnast teele kaks reisiselli. Ees ootas pikk lend Tallinnast Münchenisse, sealt Ateenasse ja lõpuks Pireusesse. Lend läks hästi ja nüüd ootamas põnev koolitusnädal.  Ateena on  Euroopa kultuuri häll. Linnas ja tema eeslinnades elab üsna suur osa Kreeka rahvastikust - 2 miljonit inimest. Siin on palju ühesuguseid maju, mäenõlvadel kasvavad oliivipuud ja tänavaid ääristavad mandariinipuud. Viimaste viljad kogutakse kokku ja tehakse marmelaadiks. Siin on soe, pluss 17, aga kreeklastel on talv ja vilets ilm. Kui Ateenas vihma sajab, on see katastroof, liiklus seisab, elu seisab.

Pireus, kus me peatume on Ateena eeslinn. Kunagi oli kaks eraldi linna- Ateena ja Pireus,  aja jooksul kasvasid ühte. Pireus on sadamalinn, ülikoolilinn. Siin elab umbes 200 000 inimest.

Ateena panoraam


26. veebruar
Täna oli loengupäev. Õppisime, kuidas muuta muuseumitund huvitavaks, kuidas panna noored muuseume armastama. Avastamine on muuseumiõppe võtmesõna. Neli asja, mis teevad muuseumi külastajale põnevaks: saab puudutada, tunnetada, reageerida ja  seostada endaga. Tänapäeval ei piisa ainult eemalt vaatamisest, tänapäeva inimene tahab kogemust. Meile anti kodune ülesanne. Nädala jooksul tuleb kõike vaadata, puudutada ja ahmida endasse, teha märkmeid ja kirjeldada oma emotsioone. Ülesanded käes, läksime Pireust avastama. Põnev.

Kell seitse õhtul oli õhtusöök kogu grupile. Saime maitsta erinevaid mereande ja  Kreeka rahvustoite. Saime omavahel tuttavaks ning rääkida maast ja ilmast (otseses mõttes). Koolitusel osaleb kaks rootslast, neli leedulast, taanlane, Küprose kreeklane, hispaanlane ja kolm eestlast. Südaööl jalutasime sadamas.

Pireus sadam

Kaugelt paistab kuulus Ateena akropol

Te mäletate, aga minul on



27. veebruar
Täna oli jälle tore päev. Nägime Kreeka rahvusraamatukogu, rahvusooperit, vaatasime pilvepiirilt alla Ateenale.
Rahvusraamatukogu oli nii uus, et seda pole veel jõutud kasutusele võtta. Kreeklasedki tulid alles suurte gruppidena oma uut imet kaema. Suur on see tõesti ja modernne.Viis korrust, mis raamatuid paksult täis, aga ooperimajale jääb alla. Ooperimaja on tõesti vägev. See valmis 2016. aastal. Suur saal, kus on iga detail läbi mõeldud, mitte midagi pole jäetud juhuse hooleks. Värvid, ehitusmaterjalid, toolid, prožektorid, tõlkemonitorid, absoluutselt kõik paigas. Meenutab amfiteatrit ja milline akustika! Harjutusruumidki on helikindlad, avarad ja mugavad. Küll oleks tore, kui saaks pakkida selle maja kaasa ja tuua Eestisse Estoniale kingituseks.

Pärastlõunal külastasime merikilpkonnade varjupaika. Seal tehakse vabatahtlikena palju tööd, et päästa neid haruldasi loomakesi. Emaskilpkonnad käivad munemas ainult Zakynthose saarel, kuigi Kreekal on palju saari. Igast tuhandest merikilpkonnast saab täiskasvanuks ainult üks. Täiskasvanud merikilpkonnal (umbes 20- aastane) on looduses vaenlasi vähe. Kõige suurem vaenlane on inimene, kes oma kalapaadiga teda vigastab või risustab merd. Vabatahtlikuna võib töötada igaüks, kes 16 aastat vana ja saab olla vähemalt ühe kuu merikilpkonnade päralt. Kohalikud noored käivad taskuraha eest mune valvamas ja imeväikseid kilpkonnalapsi merre aitamas. Iga abikäsi on teretulnud.


Kreeka Rahvusraamatukogu
Kreeka Rahvusraamatukogu
Rahvusooperi viiendal rõdul


Rahvusooperi esireas
Siin harjutavad sümfoonikud

Minimalistlik SNFCC



Kõik, mida kilpkonnad kahjuks sisse söövad

Üks patsientidest

Saturday, September 30, 2017

Brüssel - 5.päev. 29.09

Reede, projektinädala viimase päeva hommikul jalutasime üheskoos Tšehhi saatkonda. Seal toimus nädala pidulik lõpetamine ning igaühele anti osalemise kohta tunnistus.




Tegelikult algas meie päev aga varem, juba varahommikul. Alustasime päeva Maarja Engeli sünnipäevaga ja õnnesoovilauluga

Tunnistused käes, algas "vaba aeg"- Otsustasime minna Atomiumi. Sinna jõudmiseks kasutasime metrood.






Ülevalt tornist avaneb selline ilus vaade:

Sees nagu Starwars'i tähelaev:

Brüsseli-nädalat lõpetavat pidulikku viimast õhtusööki nautisime hiina restoranis:

Veel viimased kallid Rumeeniale ja Itaaliale:
Ja siis sünnipäevatorti sööma! 


Laupäeval jõuame koju!!

Thursday, September 28, 2017

Brüssel - 4.päev. 28.09

Neljapäeva hommikul läksime Euroopa Parlamenti.


Kõigepealt rääkis üks tšehh meile Parlamendi tööst


Need on parteid Parlamendis
Ja mitu esindajat on igast riigist.




Meil oli soov kohtuda Tunne Kelamiga, aga ta sõitis just Rooma. Tema assistent oli nõus meiega kohtuma.
See oli laste arvates reisi parim osa. Kadri Kopli rääkis lastele lihtsas ja arusaadavas keeles parlamendi tööst, istungitest, parteidest jne
Otsisime saadikute hulgast meie Eesti saadikuid (pildi pealt)
Meil oli omalt poolt pr. Kadri Koplile  kodusküpsetatud Eesti leib kingituseks kaasas.
Tema jagas meile koolis vägagi tarvilikke vahendeid - pastakaid ja pliiatseid :)

Päeva mahtus ka kohtumine Jana Toomiga. Tema ingliskeelsest jutust oli keeruline aru saada.  Meile tundus, et ta ei olnud  ette valmistunud lastega kohtumiseks. Parlamendisaadik jättis meie grupile natuke ebasõbraliku mulje....

Peale lõunat toimusid ühistegevused Slovakkide eestvedamisel.



Seejärel veetsime mitu tundi Euroopa ajaloomuuseumis.


Igaühele anti kätte tahvelarvuti. Interaktiivne giid juhendas ja andis infot väljapaneku kohta.
Ja seda kõike eesti keeles, kuna eesti keel on ka üks Euroopa Liidu liikmesriikude keeltest.
Lastele see meeldis väga




Edasi läksime Parlamentaariumi, kus oli Euroopa Liidu ajalugu jällegi interaktiivselt eksponeeritud. Väga põnev!


Õhtul suhtlesid meie õpilased hosteli sisehoovis teiste maade õpilastega. Itaallased tõid kooki, teised kommi ja juttu jätkus pikalt!